esmaspäev, 29. veebruar 2016

Filmiinimeste Lood



Võiks hakata koguma Filmimeeste ja naistega seotud lugusid. Ja need kõik raamatuna välja anda. Mul endal on näiteks originaallugu „Toomas Kalli voodi“-räägib tema suvekodus Toolsel veedetud viiest ööst aastatel 1992-1994. „Mark Soosaar ukse taga“- kui kuumal talvel 1991-1992 külastas meie eestlaste pidu keset Helsingi südalinna Mark Soosaar, kes seal linnas viibis Pätsi filmi esilinastusega seoses. „Hambutu intervjuu Rein Maraniga“-räägib Minu hammaste loo ja sellest, kuidas Ma ilma kahe esimese hambata Reinult intervjuu Telemajas võtsin, seda noortelehte „Meie Meel“. Oli märtsikevad 1994. Mõte on edasi antud. Keegi võiks need lood kokku koguda ja keegi võiks Teose välja anda...Kui arvate, et see võiks olla allakirjutanu, siis saatke palun lugusid. Telefoni teel lugusid vastu ei võeta, need tuleb ise vormistada, seda doc või docx failiformaadis. Ja lugu olgu ise juba nii hea, et saab kohe raamatusse panna. Vajalik on kindlasti loo toimumise aeg ja koht kirja saada ja loo autor ka, ka siis kui loo autor pole ise loo kangelane...Oodatud on ka fotosüüdistused !

Lugusid võib saata julgesti aadressil: marek53@hot.ee

Lugupidamisega ja oodates: Marek Vahula

teisipäev, 17. juuni 2014

Meie Loodusrekordid

Mõte hakata kodumaiseid (Eestimaiseid) loodusrekordeid koguma sai alguse minu enda 25-est loodusrekordist. On siis selleks 32 aastat puus püsinud Hiireviu pesa või 134 aastane Ebapärlikarp või maailma ilusaim metsisemäng Majakivil. Alanud kampaania tulemusel peab valmima ühtne teos- Meie Loodusrekordid. Loodusrekordid tuleb vormistada failiformaadis doc või docx laiendiga. Iga rekordi jutt peab olema 5-20 lauset pikk ja nii hea jutujooksuga, et seda saab otse raamatusse panna.
Saata tuleb rekordid allakirjutanule: marek53@hot.ee
Marek Vahula - Loodusrekordite Koguja !

esmaspäev, 30. september 2013

Loodusemäng

Loodusemäng on mu oma „leiutis” ja põhineb 1666 „Mareku Loo” baasil. Mäng ise on järgmine: loetakse ette lugu ja esitatakse loo kohta teravmeelne ja tark küsimus. Võistkonnad vastavad ja saavad vastuste eest punkte ning selgub paremusjärjestus ja võitja-võistkond. Õige vastuse väljahõiskamisele järgneb loo autori (Mareku) poolne kommentaar ning ka arutelu-diskussioon. Mängu saab teha kus iganes, eri pikkustega ja eri soovijatele. Mareku 1666 looga on plaanis ajakirjandusprojekt, raamatuprojekt, raadioprojekt ja teleprojekt. Viimases võiks olla 167 saadet, kui ühte mängu „mahub” 10 lugu. Aastatel 2003-2011 tegin üle Eestimaa 143 mängu, millest sadakond koolimängu ja ülejäänud mängud täiskasvanuile. Lood ja nende kohta esitatavad küsimused on väga erinevad ja vastatavad igaühele.
Marek Vahula-Loodusega Mängija

pühapäev, 5. mai 2013

Kontserdipaikade Raamat


Mõte anda välja teos ehk raamat „Eestimaa kontserdipaigad” ehk „Kontserdipaikade Raamat”, sai alguse talvekuus aastal 2010. Nüüd on asi teoorias paigas, paika on saanud raamatu kontseptsioon ja sisuline ülesehitus. Teoses peab kajastuma kõikide Eestimaa kontserdipaikade ajalugu, arhitektuur ja tänapäev ja lisaks pildigalerii. Nii saab tervikliku pildi kõikidest meie kontserdipaikadest, nii palju kui neid on. Kirjutajad on leitud, samuti pildigalerii kokkupanija. Teos sobib nii teatmeteoseks kui kinkeraamatuks ja kultuurigiidiks ning on mõeldud ajaloo, koduloo, kultuuriloo ning arhitektuuri huvilistele ning loomulikult kõikidele muusikasõpradele.


Marek Vahula - vabatahtlik raamatu projektijuht-produtsent-asjaajaja.

neljapäev, 11. aprill 2013

Mareku Õppematerjalid

Neid on viis tükki:
  1. „Neeruti röövlinnud”. 1990 aastal valminud bioloogiaalaste uurimistööde konkursitöö „Neeruti röövlinnud” põhjal valminud kokkuvõte kolmest uurimistööst (1987; 1989; 1990), mis valmisid 1984 - 1990 aastate uurimuste põhjal. Lisaks kasutatakse veel kuni 1994 aastani Neeruti maastikukaitseala röövlinnuseire tulemusi.
  2. „Lahemaa linnud”. Voldiku (ilmunud 1994 aasta aprillis) „Lahemaa linnud” põhjal valminud kokkuvõte Lahemaa Rahvuspargi linnustikust, mis valmis 1990-1994 aasta välitööde põhjal.
  3. „Letipea Loomine”. Letipea maastikukaitseala legendaarse loomise lugu 1992 aastal, mis õpetab, et kuidas loodust võib edukalt kaitsta.
  4. ”Mägede linnud”. Voldiku „Mägede linnud” (Rakvere, 2010) põhjal koostatud uurimuse kokkuvõte, mis teostatud 1984-2009 ehk 25 aasta vältel Neeruti mägedes.
  5. „Vanimad”. Käsikiri, mis võtab kokku ebapärlikarbi uuringud, nii Mareku kui teiste poolt, mis üldse Eestis teostatud (Marek Vahula diplomitöö „Pudisoo jõestiku hüdroloogiast, hüdrokeemiast ja ebapärlikarbi populatsiooni seisundist” (TÜ Tartu 1995). Samuti Margus Mägi bakatöö aastast 2010 „Ebapärlikarbi bioloogia ja kaitse Euroopas”. (EMÜ).
Marek Vahula

esmaspäev, 18. märts 2013

Öölahemaa

Öö ja lahtede sõber Giid Marek oli 8 aastat priimagiid, seda maal paljude lahtedega. Sageli hommikul vara alustades, küsiti: kust sa tuled Giid Marek ? Ma tulen lahtede ja poolsaarte juurest ööst. Sageli õhtul hilja lõpetades küsiti: kuhu Sa lähed Giid Marek ? Ma lähen öö ja lahtede juurde tagasi.
Tahtmine olla öösel koos Giid Marekuga jäi paljude Lahemaa ekskursantide südamesooviks. Projekti „Öölahemaa” abil võib öögiidindus ka teoks saada. Öösel toimub ka väljas palju huvitavat, eriti jaanikuus ja heinakuus. Õppida ühte maad suveöödel tundma, pole kerge ega raske ülesanne, seda nii öisele Giidile kui tema tahtjaile-öistele ekskursantidele. Ööl ja Giidil ning öögiidindusel on väga palju arenguruumi, aga alustada võib ja tuleb ikka algusest ehk ööst ja Giidist ja lahtede maast.
Marek Vahula – Öö ja Lahtede Sõber !

pühapäev, 17. veebruar 2013

Miniprojekt Vanim Loom

Mollusk ebapärlikarp on üks maailma vanimaid elusolendeid, kellest kauem võivad elada vaid mõned põhjapoolkera merede molluskid. Põhja-Rootsist on leitud näiteks 280 aastase ebapärlikarbi koda. Meil Eestis elab ta ka kuni üle 130 aasta vanuseks. Tegu on Eestimaa vanimate loomadega.
1992. aasta suvel korjasin tollase Lahemaa Rahvuspargi teadurina meie viimasest pärlikarpidega asustatud jõest Põhja-Eestis kaks seljakotitäit surnud karpide kodasid. Suure suremuse põhjustasid 1991 - 1992. aasta talvel jõe valgalal teostatud kaks suurt maaparandust. 19 karbikaant jõudsid Stokholmi Loodusmuuseumi, eestlasest paleontoloogi, Harry Mutvei laborisse, kus määrati nende vanused. Seda maailmas tunnustatud meetodil. Nende põhjal saadi keskmiseks vanuseks 74 aastat. Kolme karbi vanused jäid vahemikku 120-130 aastat ning 15. küünlakuul, 1993, püstitas üks karp Eestimaa loomariigi vanuserekordi - 134 aastat. Senine Eesti rekord oli ka ebapärlikarbi käes - 132 aastat.
Miniprojekti raames on plaanis see fakt meie vanimatest loomadest teadvustada ja jäädvustada. Seda Eesti entsüklopeediates, kahes meie loodusmuuseumis, samuti Eesti koolide ja kõrgkoolide õppematerjalides. Et kõik eestlased teaksid, et kes on Eesti vanimad loomad.
Marek Vahula - vanima Eesti looma leidja ja korjaja.