reede, 5. september 2008

Baturini õhtu

Baturin on omadega õhtus. Ta peab suures Moskvas pensionipõlve. Nooruses läks ta elama erakuelu taigakütina, kus pidas vastu 17 aastat. Kirjatööd on ta eluaeg teinud. Tal on ilmunud neli raamatut ning üks näidend. Tema romaanid on ka eesti keeles ilmunud ning on järgmised: "Karu süda", "Kuningaonni kuningas", "Leiud kajast" ning armastusromaan "Noor jää". Kolm esimest on loodusraamatud, neljas armastusromaan.
Romaan "Noor jää" räägib ühe Eesti Vooremaa pere hingeelust, armastusest, keerukatest suhetest. Seal ilmuvad sõnaportreedena välja kõik pereliikmed, tuleb Aspe, Kuldar, Kildu, Meene, Jürgen, Mae, Vahur ja teised. See raamat räägib pere siseelust. Pealtnäha tore seltskond. Kui natuke pereliikmete hinge-maadesse süveneda, siis selgub, et pereliikmete omavahelised suhted on tükk maad keerulisemad kui eemalt paistab, seda kuni armastuse purunemiseni.
Teisipäeval, 26. augustil, annol 2008, toimus Jõgeva kultuurikeskuses Jõgevamaa õpetajate kogunemine, mis jätkus ainesektsioonide kaupa. Sõnavõtjate seas olin ka Mina, allakirjutanu. Oma etteastes rääkisin ma romaanist "Noor jää" ja tegin ettepaneku viia raamat Jõgeva ja Vooremaa koolide lugemisvarra. Need koolid võiksid olla järgmised: Jõgeva gümnaasium, Jõgeva ühisgümnaasium, Palamuse gümnaasium, Tabivere gümnaasium, Lähte ühisgümnaasium. Projekti patrooniks pakkusin ühisgümnaasiumi emakeele õpetajat Helge Maripuud. Viimane võttis mõtlemisaega.
Uus kooliettepanek on tehtud. Kel tekib asjast oma arvamus, võiks võtta ühendust allakirjutanuga, seda aadressil: marek53@hot.ee või telefonil: 3220662.


Marek Vahula

esmaspäev, 30. juuni 2008

Haigruotsijalt



Hallhaigur (Ardea cinerea) on üks Meie looduse lahutamatu osa. Projekt "Haigruotsija" on ellu kutsutud, et kaardistada Eestimaa haigrukolooniad, toitumispaigad, kolooniad kaitse alla võtta ning anda välja eesti haigrute elu-olu tutvustav raamat "Haigrumaailm"...

Haigruotsija eelmise aasta varakevadise üleskutse peale tuli napp rohkem kui 120 E-kirja ja ligi 30 kõnet ehk siis kokku 150 haigruteadet, mis tähendab, et vastukaja oli elav. Kindlaid kolooniaid on hetkel 27, seda siis kogu Eesti peale. Need on säärased kolooniad, millede kohta tuli rohkem kui üks teade. Tõenäolisi kolooniaid on teist sama palju ehk siis ligi 20 kolooniat...Võib olla kolooniaid on kümmekond. Seega kokku on Eestimaal arvatavasti ligikaudu 50 kolooniat ja kokku üle 500 pesitseva paari. Tõenäoliselt üleskutset järgmisel aastal korratakse. Et ka tõenäolised kolooniad välja peilida, seda siis lennusuunade abil. Saadud E-kirjad olid väga eripalgelised, alates üksikute haigrute kohtamisest kuni konkreetsete abipakkumisteni kolooniate kaitse alla võtmisel. Edasi hakkavadki ette- valmistused 27-e kindla koloonia kaitse alla võtmiseks, seda siis koostöös kohalike omavalitsustega. Kui selgub veelgi kindlaid kolooniaid, siis tehakse ettepanekud ka nendele kaitsere˛iimi kehtestamiseks.

1990 aasta mais võeti kaitse alla tollase haigrukampaania tulemusel kaks Lääne - Virumaal asuvat haigrukolooniat- Vandus ja Vahakulmus. Esimene on maha raiutud ja teises tegevus hääbunud. Siit kasvas ka välja idee, et kolooniad võiksid olla kaitse alla, et seal lageraie ära keelata. Vandus on kaitse-eeskirja mittetäitmise tõttu kõik pesapuud maha raiutud. Alljärgnevalt hakatakse tegema ettevalmistusi kolooniate kaitse alla võtmiseks. Sel aastal haigrukampaania jätkub. Oodatud on kõik teated kolooniate, jahipaikade ja lennusuundade kohta. Allakirjutanu tänab kõik haigrusõpru meeldiva koostöö eest esimesel haigru-hooajal.

Teateid ootab allakirjutanu aadressil : marek53@hot.ee või telefonil 3220662.

Marek Vahula - Haigruotsija...

Kindlad kolooniad, mis võib kaardile kanda on järgmised:

* Kadarpiku (Taebla) koloonia...A.Laikmaa muuseumi juures...Taebla vald...

* Võiste koloonia, Häädemeeste kandis, Võiste aleviku servas.

* Kakumäe koloonia Tallinnas, Kakumäe tee ja Sooranna bussipeatuise juures metsas.

* Abruka saare koloonia...Kaarma vald, Abruka saarel...

* Viljandi maakonnas - Viljandi-Tartu maantee ääres, Valma teeristis asuva Maremaa kaupluse taga kuuse-segametsas...

* Viljandi maakonnas - Mustlas, Tarvatsu kiriku pastroraadi vastas üle jõe asuvas metsatukas...

* Viljandi maakonnas - Õisu aleviku kõrval, Sultsi - Abja-Paluoja tee äärde jäävas metsatukas...

* Virtsus, Puhtu tee ristis...Virtsu koloonia...

* Harjumaal, Anija vald, Looküla koloonia...

* Võru linna lähedal, Savioru bussipeatuse lähedal , Viljandi teeristi vastas kuusikus...

* Veskitaguse koloonia, Harjumaa, 17 km Tallinnast Tartu poole, Veskitaguse küla servas.

* Järvamaa, Koeru vald, Väinjärve loodekallas, Ervitale viiva asfalttee algusosa ja ning järve vaheline metsatukk...

* Hara küla koloonia, Harjumaa, Lohja järve teeotsast 500 meetrit, edasi Juminda poole...tee ja mere vahel...

* Narva jõel, saarel, Kudruküla vastas...Kudruküla koloonia...

* Harjumaa, Veskiküla koloonia...

* Viljandimaa, Suislepa kooli lähedal metsatukas...koloonia...

* Viljandimaa, Tarvastu vallas, Suislepast Valga suunas, Maasikmäe talu koloonia...

* Mikitamäe koloonia, maha saetud, uus koloonia Mikitamäe ja Peipsi vahel...

* Harjumaa, Ardu külas, Tallinn-Tartu 59 km-l, Vabadussõja ausamba taga...

* Porkuni järvel ja seal ääres tõenäoline koloonia...

* Kiili vald, Paekna küla, asula kõrval, metsatukas, Tõdvast Tuhala peale viiva tee alguses...

* Valgamaal, Pühajärve taga, Pühajärve puhkekodust mööda ja keerata Paremale, Kuutsemäe ja Puka peale...

* Matsalu mõisa tiigi ääres, kümmekonna paari suurune koloonia...

* Hiiumaa, Käina vald, Kolga küla, 2-30 paari...

* Hiiumaa, Pühalepa vald, Palade küla, 2-30 paari...

* Salmistu küla idapiiril, kiri, Kaido Loor...

* Ääsmäe küla...Kasesalu, Alari Tehvan...

* Vastseliina külje all, Sven Zacek...kümmekond paari.

Punasest tammest...

Tamme liigirohkest perekonnast on Eestis esindatud vaid väike osa, teadaolevalt kasvab meil praegu 12 võõrtamme liiki...
Võõrtammedest ongi meil kõige rohkem levinud punane tamm (Quercus rubra). Tema looduslik levila haarab peaaegu kogu Põhja-Ameerika. Arvatakse, et see liik toodi Eestisse esimese võõramaise tammena XIX sajandi esimesel poolel.Praegu kasvab ta hajusalt üle kogu Eesti ning tunneb end siin võõrtammedest kõige paremini...
Napp rohkem kui kakssada aastat tagasi toodi siis Eestimaale esimesed punased tammed ehk põhjatammed. Neid toodi algselt nii päritolumaalt Kanadast kui Saksamaalt... ja toojateks olid peamiselt mõisahärrad. Neid on üle Eesti igal pool, mitte palju, aga siiski on, nii mõisaparkides kui mõisate juurde viivates alleedel. Tal on ka väiksed tõrud, ümaramad kui harilikul tammel ja ta on võimeline ka meil ise paljunema. Hajusalt üle Eesti võib Teda leida igalt poolt ning kui hea kodulehe lehelugeja teab neid, siis on kõik teated oodatud.Looduses tunneb ta ära omapäraste lehtede järgi, mis meenutavad nii vahtra kui ka tammelehti, pigem mõlemist veidi ehk siis tamme ja vahtralehe ristsugutist. Teda leiab nii maal kui linnas, nii parkides kui alleedes kui ka üksikult siin ja seal ja nii üle Eesti, ka kalmistutel. Allakirjutanu, hüüdnimega Punase Tamme Otsija jääb siis teateid ootama. Projekt "Punase Tamme Otsijad" on omadega nii alguses, et kõik teated on teretulnud. Projekti eesmärk on leida ja kaardistada kõik Eestimaised põhjatammed, nad kaitse alla võtta, looduses tähistada ja portreteerida (pildistada) ning anda välja pildialbum tiitli all "Punase Tamme Otsijad".

Marek Vahula ootab teateid punastest tammedest aadressil: marek53@hot.ee ja telefonil 3220662.

Viru Raba Rääkijalt

26-ndal aprillil, laupäeva hommikul kogunesid Harjumaal asuva Viru raba matkaraja algusesse esimese giidikonkursi Viru Raba Rääkijad ˛üriiliikmed, osalejad ja külalised.
Zürii kogunes järgmises koosseisus : Mark Soosaar (˛ürii esimees), Ella Vikk (Porkuni paemuuseum), Mart Niklus (bioloog, vabadusvõitleja, Tartu vaim), Krista Keedus (Sagadi Metsakeskuse juhataja), Maire Vendt ( Lahemaa Rahvuspargi esindaja), Arne Timm (MTÜ Loodusring, Turismimaailma esindaja), Toomas Trass (Muusikamaailma esindaja,Eesti Heliloojate Liit), Kristjan Kaljund ( Eesti Rahvuringhäälingu esindaja) ja Reiu Tüür(Kunstimaailma esindaja).
Kokku tundis giidikonkursi vastu huvi 13 persooni, potentsiaalest osalejat. Talvel kirjutasid rabagiidid valmis 1-3 lehte pikad eeltööd (esseed) Viru raba teemal. Zürii hindas eeltööd ära ja pani punktid, seda siis saja punktise skaala järgi. Mida parem sõnaseade, seda parem, mida parem teksti ülesehitus, seda parem. Seega üks ˛üriiliige võis panna ühele eeltööle kuni sada punkti. Mida täiuslikum tekst, seda lähemal sajale protsendile. Eeltööde põhjal pääses kevadisse lõppvooru 5 parimat osalejat, kes olid järgmised persoonid: Kauri Kivipõld, Maret Vihman, Olivia Paas, Triin Triisberg, Sirje Lillemets.
Lõppvoorus anti igale giidile aega üks tund, et Viru raba tutvustada. Selle ajaga jõudis minna kuni Viru raba keskel asuva vaatetornini. Välivoorus hinnati etteaste atraktiivsust, sõnaseade headust, teadmiste hulka...
Nii eeltööd kui ka lõppvooru etteasted olid kõigil head ja pea võrdse tasemega. Zürii pani siis punktid ja nii selgusid parimad. Esimese koha sai Sirje Lillemets, kes tuli konkursile Pärnust, ja kes sai 1072 punkti. Teise koha sai Triin Triisberg, kes sai 1039 punkti ja kes tuli konkursile Tallinnast. Kolmanda koha saavutas Kauri Kivipõld Rakverest, kes sai 1037 punkti. Neljandaks jäi Maret Vihman Viitnalt - 1036 punkti ja viiendaks jäi Olivia Paas Rakverest, kes kogus 965 punkti...
Konkursi auhinnalaud oli esimese korra kohta päris rikkalik. MTÜ Loodusring pani välja neli raamatut, Lahemaa Rahvuprak pani välja kuus raamatut, Porkuni paemuuseum pani välja paekivist
meened kõigile osalejatele, Kuusalu vallavalitsus pani välja videofilmi kõigile osalejatele ja ˛üriiliikmetele, Sagadi Metsakeskus pani välja kuus raamatut. Allakirjutanu pani välja kaks auhinda. Auhinnaks oli kaks raamitud pilti väiksest kuusest, kel käbid küljes. Esimesele kohale oli pildi alla nurka trükitud tiitel:
"Võitjale" ning lõppvoorus viimaseks jääjale lohutusauhind - tiitli all "Ole tubli"...
Peaauhinnaks oli reisifirmalt Estravel reisikohver TITAN.
Lisaks ˛üriiliikmetele ja osalejatele olid kohal ka eri organisatsioonide esindajad, eesotsa Evi Aluojaga, seda siis Eesti Giidide Liidust.
Kõik osapooled jäid päevaga rahule ja otsustasime, et koguneme taas aasta pärast, seda siis 25 aprillil, Sagadi mõisa peaväravas, annol 2009. Sagadis võiks siis aset leida giidikonkurss number kaks. Teise giidikonkursi patrooniks lubas hakata Sagadi Metsakeskus.
Giidikonkursi idee võiks meilt levida ka mujale maailma. Esimese giidikonkursi õnnestumine on selleks hea eeldus.
Kel huvi giidikonkursi idee vastu, võib võtta ühendust konkursi idee autoriga, allakirjutanuga, seda siis aadressil: marek53@hot.ee või telefonil: 3220662.

Marek Vahula, giidikonkursi Viru Raba Rääkijad patroon.

Lahemaa ajalugu...kuldaväärt raamat.

Lahemaa ajalugu
Enn Tarvel
235-leheküljeline tavaformaadis ja ümbrispaberiga kõvas köites monograafia
Eesti Raamat 1983
Raamatukoi raamatupoes
Enn Tarveli Lahemaa ajalugu on kuldaväärt raamat, ta räägib, räägib ja räägibki ühe maanurga ajaloo lahti ja teeb seda üpriski osavalt ning on ilmselt parim ajalooraamat, mis meil üldse välja on antud.
Enn Tarvel: Ajalugu on või vähemalt peaks olema üks suur õpetaja ja kasvataja. See, mis tuleb minevikustja on suunatud tulevikku, peaks aitama teravasti tunnetada põlvkondade järjekestvust, eilse, tänase ja homse seost. Nii tohiks ka Lahemaa ajalugu aidata sealsetelt metsaradadelt, kadastikelt ja rannakivideltlugeda aegade raamatut, meenutada ja mõelda.
Kõigepealt saame me teada, kuidas Lahemaa oma nime saanud on...Talle pani nime soomlasest Tartu professor J.G.Granö - looklaheline lausmaa Eesti põhjarannikul, Kuusalu ja Kunda vahepeal. Nii ilmub nimi Lahemaa välja aastal1922 ja seda professori raamatus "Eesti maastikulised üksused". Seega Lahemaa nimi ei ole väga vana nagu kiputaksearvama. 1.juunil 1971 aastal loodi Lahemaa Rahvuspark ning pargi ala on valitud eeskätt looduslikel, maastikulistel kaalutlustel. Lahemaa Rahvuspark koosneb maastikuliselt Lahemaast, lavamaast ja Kõrvemaast, veel palju mitmepalgelisem on see maastik aga tagasi minevikku vaadates. Lahemaa jagunes maaks ja rannaks- maa pool peksti rehte, kasvatati kartuleid, käidi toa ja lauda vahet. Maa lõppes suurte metsadega, teisel pool metsa oli kitsas, kivine, liivane ja rahnune rand, kus räägiti rannakielt ja viedi vergud merre. Ajas pole raamatus ligemale tuldud üle-eelmise ja eelmise sajandi vahetusest, paari - kolme inim-põlve kaugusest vahemikust. Selleks ajaks oli lõplikult välja kujunenud Lahemaa sellisena nagu tänapäeval silmas peetakse. Selleks ajaks kadusid rahvarõivad ja mitmed muud etnograafilised iseärasused. Suri välja muistne regivärss,kirjakeele survel hakkas taanduma murrak.
Miks peaksid lapsed raamatut lugema ja miks lapsed peaksid Lahemaale tulema ? Lahemaa Rahvuspark on üks rahvuspargilikumaid rahvusparke maailmas. Siin saavad kokku eri maastikud ja eri kultuurid.Siin kohtuvad Lahemaa ehk rannikumadalik, kadastikega Lavamaa ja metsane Kõrvemaa. Siin elasid eri kultuurid - talupoegade kultuur, mõisahärrade elulaad, rannameeste elu-olu ja ka kaptenite ja meremeeste kultuur. Raamatut sirvides saadakse läbilõige kogu Eesti maal elanud kultuuridest, nende eripalgelisusest. Ühe ekskursioonipäeva jooksul kuulevad koolilapsed küll kolmest erinevast maastikust, küll siinelanud kultuuridest. Üks Lahemaa ekskursioonipäev täidab laste meeled küll eri loodusjuttudest, küll eri kultuuridest.Kui koolilaps peaks iseseisvalt raamatuga "Lahemaa Ajalugu" tutvuma, saab ta tuttavaks Eestimaa kõigi maaleksisteerinud kultuuridega. Enn Tarveli "Lahemaa Ajalugu" on hea ülesehitusega raamat. Teda on kerge lugeda ja arusaadavka koolilastele...
Miks ma raamatut niimoodi kiidan, küsib lugeja. Arvan, et Lahemaa ajalugu võiks olla aukohal Põhja-Eesti koolide lugemisvaras ning need koolid võiksid olla järgmised: Kuusalu Keskkool, Kolga Keskkool, Loksa Eesti Keskkool, KadrinaKeskkool, Võsu Põhikool, Haljala Gümnaasium, Uhtna Põhikool ja Kunda Ühisgümnaasium. Neis koolides võiks raamat olla ajaloos hästi edasijõudvatele õppuritele lugemisvaraks.Seal võiks teha kasvõi Lahemaa referaate ja neid teistele ette kanda, samuti võiks seal olla küsimusi Lahemaa ajaloost ajaloo aineolümpiaadidel. Arvan ka, et ajalootudengitele võiks olla raamat 1-2 ainepunkti andev õppeaine, õpitav raamatukursusena, kusjuures ajalootudengitele võiks ta olla kohustuslik, teistele tudengitelevabalt valitav õppeaine. Eestimaa teistes koolides võiks kaantevahe olla soovituslik raamat seda ajaloos hästi edasi-jõudvaile.
Oma kooliettepanekule ootan vastukaja ja arvamusi aadressil: marek53@hot.ee või telefonil: 3220662.