Kunda lahe kirdenurgas asuval väiksel Letipea kaitsealal on huvitav loomise lugu. Kaitseala loodi linnukaitsealana Marek Vahula ettepanekul 30. jaanuaril aastal 1992. Ideest kaitseala juriidilise sünnini kulus täpselt kolm ööpäeva. 1991-1992 aasta talvel plaanis Kunda linn rajada Letipeale Kunda sadama nn. Letipea varianti. Selle vastu oli aga tollal Viru-Nigula vald. Vallad olid siis just võimu enda kätte tagasi saanud. 27. jaanuari hilisõhtul allkirjastatud kaitseala loomise ettepanek leidis valla poolt heakskiidu ja nii terve maanurk päästeti. Kaitseala loodi linnukaitsealana ja aastal 1999 sai temast maastikukaitseala. Väiksel kaitsealal on palju ilusaid vaateid ja palju muud huvitavat: suurim rändrahn Ehalkivi, majakas, piirivalve massimõrva mälestusmärk, laevaehituspaik, küla enda huvitav lugu. Eelkõige on Letipea tähtis veelindude rändepeatuspaik. Ta on viimane Eestimaa idapoolseim veelindude rändepeatuspaik ja nimelõpp pea, kinnistab lahe ajaloolise (maateadusliku) Lahemaa külge. Kaitsealal käib arvukalt turiste ja kolme eraldi projekti näol on plaanis teda tutvustama hakata. Need siis loengusari „Letipea Sünnipäev”, seda iga aasta 30. näärikuul-kaitseala sünnipäeval. Kahe reisipaketi abil peaks maanurk saama popimaks, need siis vastavalt „Letipea Retked” ja „Kunda Lahe Käik”. Letipea kaitseala kiire loomine näitas veenvalt, et loodust on võimalik kiirelt ja arukalt tegutsedes hästi kaitsta. Kaitseala loomine on Mareku elu tähtsaim looduskaitsesamm.
Letipea Looja
